0

What’s in a name? Perspective and approach to our language problem

November 10th, 2010 + 11:11 AM  ·  haokip

Ateh akhang in eiho folk tale a Khupting le Ngambom kilungsetna thusim ihet u tobang Romeo le Juliet kingailutna hi atamjon ihetkhah cheh diu kagingchai. Shakespeare play a Romeo Montague le Juliet Capulet hinkho thusim hi lungngaito a kijih hijong leh amani kilungsetna thusim hi tutu a eiho nam sung’a dia vetton thei, kihilna le chepi theitah din kamun ahi.

Romeo le Juliet ahung kilungset pat lhon na kipat in amani kilungsetna chu lungtup molso nading lampi ana umpon ahi. Ajehchu amani chu insung kitohloutah ni a kon ahilhon nin ahi. Hibang chun amani insung mite hon jong ana phal pouve.

Hijeh chun Juliet in Romeo koma ‘min’ kiti hi chomkhat a ding bou (artificial) le pannabei (meaningless) ahin, ken mi khat ‘Montague’ kiti kalungset in ahin Montague kiti ‘min’ le ‘insung’ vang ahipoi anati. Romeo in Juliet angailut jeh chun apa phung min apaidoh a ‘Juliet lungsetpa’ hina dia kithah baptise din ana kitem in ahi. Hiche play chomcha a imu dungjui uva chu itobang tah a aki lungset teni le a insung mite chu boi a achaina a tostna ato uva Romeo le Juliet chu thi lo lhon ham ti ihesoh kei uve.

Eiho nam sung’a boina ho lah a pao thu hi achesa kum somnga sung’a iboinao len loitah khat chu ahi. Ahin kum hijat sung’a hiche boina hi iti le aki sulham theidem tia lunggel ngaito ho le ‘approach’ ho ina sei behset pouve. Eiho lhahsam na pipen chu ahile nam khankho ding ngaito khom le strategy seikhom masat, chule akhohtah pi a biona ito tah u jongleh panlah ding dan gelkhom le pankhom dildel ibol lou u hi ahi.

Achesa phat ho a pao thu a boina a ibolpen u chu ahile:
1.    Mipi/milham in asungthu kholgil/hegil louva moh seisei jeng, hijeh a chu thu ngailou seidoh jeh a alangto a lung kisuna to.
2.    Adinna khat chu thi dinpi jeng; alangkhat thu (other side of the story) pum ngainom lou.
3.    Nam sung’a kiloikhomna hon hiche thu hi seikhom dia podoh lou/podoh ngam lou.
4.    Hiche thu a boina a um teng kihoukhom/constructive debate bol kigot malah, thaneina ken kachoi je tihon gihna kipe jeng.
5.    Hiche boina jeh a tribe ihilouna hijongle kilah chule crucial juncture/vote phat kisan na ki vote nomlou.
6.    Kitona ding le nam damna ding ahi pouleh kei lunggel/dinmun khel inge ti nomlou.

Hiche ho a konna mudohthei chu ahile eiho hi lungtah, mi lunggel kihetthem pih loute, khonung ding gelsaolou chule kiloikhomna pilhingtah inanei pouve ti ding ahi. Eiho boina hi Romeo le Juliet inkote kiboina tobang in jong kamui. Hitia iki boinao hi seikhom’a suhdamna aumloule ahunglhung ding phat teho a pao khat thoho dia manthahna hibe jing ding ahi. Ahin eiho approach dia dei um kasha chu ahile Romeo le Juliet kingailuna hi ahi. Alangto a ka sopi ka thisan ahi tia kingailutna jala chu eima cheh lungput sacrifice ihinbol ngam teng uleh ipi ihiuva pha ham ti chu seibai tante.

Juliet thusei hi lahtheitah khat chu ahi. ‘What’s in a name? That which we call a rose by any other name would smell as sweet’ (Romeo and Juliet Act II, Scene II). Hibang chun eiho tribe min na iki boinao hi ‘Thadou’ kiti henlang adang ipi kiti jong le ahoina le agun na chu kibang jing ding ahi ti lunggel inei diu ngai kasai.

Tu a ibolthei uva kagel le approach dia kadeiho chu ahileh:
1.    Pao thu a hi aki seichen louleh nampi machalna dia asuboi khat ahi tia ei deisah le ei lunggel sehseh chu apha ahi ti a gel louva midang lunggel jong kul tah a ngaito ding.
2.    Hiche thu a eiho lah a intellectual debate nei ding.
3.    Chamlhatna gam’a um kahi ti man na hitobang sensitive thu ho hi asetna bep seova seithei hon seida leh.
4.    Nam kiloikhomna hon jong hitobang hi seikhom nadin pan nasatah a lah ding.
5.    Nam gollhang/thalchoi hon gamtum delna le gam huhbitna a alungthim pumpiu seng u henlang, hicheho thu a kikumdao leh.

Akisei ho chung chon na angaicha khohpen chu ahileh sopi pao khat tho, thisan khat kahiuvin, akitohmothei kahi pouve ti hi gelcheh ngai kasai. Eiho kah a kingailut tona hi koi masa leo hen i pao tho u min jong hi ipi hileh khoh isah lou diu kaging chai. Achuti louva tu bang’a iche jing uleh i nam u hatdoh malah manthahna lam jong ijot cheh cheh diu ahi. Hijehchun sopi u le nao kumjabih (millennium) thah ahitoh lhonin lunglen keng utin, ki lunghet them to cheh a chule phatna lungput neipum in malam jon ute.


Server Time: April 23rd, 2024 · 9:56 PM
© 2002-2012 BandAMP. All Rights Reserved.